Ülle Matt, Swedbank personalijuht
Kas mitmekesisuse vajalikkus on kunstlikult tekitatud poliitkorrektsus või saab sellega süsteemselt tegeledes tõesti töö tulemusi parandada?
Kõik algab sellest, et inimestena oleme erinevad ja mitmekesisusega puutub suuremal või vähemal määral kokku enamus Eesti tööandjaid, olenemata suurusest ja kapitali päritolust. Lihtne – erinevustega arvestamine ja kõigis parima väljatoomine aitab luua meeldiva töökeskkonna ja toetab arvamuste paljusust. Paraku piiravad stereotüüpsetest mõttemustritest raamid, kus ühe või teise töö jaoks eeldatakse ühest või teisest soost, vanusest, kultuurist inimesi. Pärast mõttepausi ei pruugi selleks aga olla ühtegi tegelikku põhjust.
Ühelt poolt on sundinud meid Swedbankis juba mitu aastat mitmekesisusega tegelema aina pingestuv tööjõuturg ja vajadus leida sobivate kompetentside ja väärtustega töötajaid. Teisalt soovime luua toetava atmosfääriga kaasava töökeskkonna, kus inimesed tunnevad end väärtuslike ja kaasatud töötajatena. Ka see on aja märk, et erinevate uuringute põhjal soovivad inimesed 21. sajandil edutundest enam tunda end õnnelikuna.
Üldise ja soolise palgaerinevuse üheks suuremaks mõjutajaks Eestis on tugev sektorite ülene segregatsioon, ehk kipume ikka veel paljudest töödest mõtlema kui „meeste ja naiste ametitest“, mis tänases töökeskkonnas kuidagi õigustatud ei ole. Keskastme juhtide osas Eestis naiste osakaaluga väga suurt probleemi ei ole, kuid tippjuhtide seas on naised vähemuses. Viimase osas on üheks põhjuseks valdkonnapõhise või majandusalase ettevalmistuse puudumine naiste seas. See on paljuski aastate taguse mõtteviisi ja suunamise tulemus – oma haridussüsteemis suunasime poisse enam reaalainete ja tüdrukuid humanitaarainete poole. Ka Swedbankis on juhtide seas naisi meestest rohkem, juhtkonnas aga 60% mehi ja 40% naisi.
Näeme oma ettevõttes, et tegelikult ei tehta juhtide ja spetsialistide valikul otsust soo ja rahvuse, vaid ikka erialase kompetentsuse ja ettevalmistuse alusel. Mitmekesisuse tõstmiseks Eesti organisatsioonides peame panema ühiskonnana rõhku sellele, et noorte erialavalikud ei põhineks stereotüüpsetel ühiskondlikel ootustel ei soo, rahvuse ega keele mõistes. Oma töökohal end hästi tundvate töötajate töö kannab omakorda rohkem vilja ja nad tunnevad end ka väljaspool tööelu rahulolevamatena.
Püüame Swedbankis muuta mõttemustrit, et kliendinõustaja ehk telleri ametis töötavad naisterahvad. Miks? Selleks, et kõik head potentsiaalsed kandidaadid olenemata soost, vanusest ja rahvusest meieni jõuaksid, et mitmekesistada meeskondi ja tõsta värbamise kiirust. Taolisi stereotüüpseid ametikohti on Eestis veel ja veel. Küllap konkurents tööjõuturul sunnib ka teisi tööandjaid rollijaotust üle vaatama.
Mitmekesisuse teemal jätkuks jutuainest rohkemgi, kuid mitmekesisusega tuleb lisaks sellest rääkimisele ka tegeleda. Oma kogemuste ja praktika jagamisega püüame olla abiks ka teistele Eesti organisatsioonidele. Majandus püsib tugevatel ettevõtetel ja need omakorda mitmekesisel töötajaskonnal.