Siim Krusell, SA Kutsekoda
Tööturutrendid näitavad tõsiasja – teise emakeelega Eesti elanikud, kes valdavad heal tasemel ka eesti keelt, ei ole võrreldes eesti emakeelega inimestega tööturul halvemas seisus.
Kogumikus Sotsiaaltrendid 7 ilmunud tööturu rahvuslikke lõhesid käsitlev uurimus toob selgelt esile näitajad, mis tööhõives kasuks tulevad. Uuringus oli erilise tähelepanu all eesti keele oskus kui eeldatav mitte-eestlaste tööturuvõimaluste parandaja. Seejuures ei keskendutud eesti keele oskusele üldiselt, vaid eesti keele oskuse eri tasemete mõjule.
Ühe peamise positiivse sõnumine tuleb esile see, et üldine töötuse määr Eestis on viimastel aastatel pidevalt langenud. Seejuures on kõige vähem töötuid hea eesti keele oskusega mitte-eestlaste seas, kelle hulgas oli töötuse määr 2015. aasta seisuga väiksem kui 5%. Eestlaste seas oli sama näitaja samal ajal üle viie protsendi.
Sama trend nähtub ka juhtivametikohtade lõikes. Statistika kohaselt oli 2015. aastal hea keeleoskusega mitte-eestlaste tööhõive juhtide ja tippspetsialistide hulgas suurem (üle 40%) kui eestlastel (alla 40%).
Ka töötuks jäämise risk on väiksem neil, kelle emakeeleks ei ole eesti keel, kuid kes räägivad seda heal tasemel.
Eesti tööandjatele on tööle värbamisel olulisimaks faktoriks siiski inimese tööoskused, mitte otseselt tema rahvus. Kuna eesti keele oskust eeldatakse paljudel töökohtadel, siis näiteks võrdsete tööoskuste korral eelistatakse neid kandidaate, kelle puhul võimalikud muud oskused, sealhulgas hea Eesti riigikeele oskus, on paremad.