Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundus-ja merendusosakonna peaspetsialist Jevgeni Basjul räägib oma unistuste tööst ja kuidas ta selleni jõudis.
Jevgeni, kuidas jõudsite oma praeguse põneva töö juurde?
Tegelikult on minu puhul töö ministeeriumis loogiliseks sammuks mind huvitavas valdkonnas. Kui olin omandanud õigusalase kõrghariduse, tahtsin väga ka töökogemust saada sellel alal. See õnnestus aga mitu aastat hiljem.
Vahepeal olen töötanud väga erinevates valdkondades. Lennutranspordi korraldamisega, mis mulle väga palju huvi pakkus, puutusin esmakordselt kokku turismisektoris töötades. Seejärel sain aga erialasele töökohale, kus ma pärast kolme aastat avastasin, et juriidiliste küsimuste lahendamine pole enam minu jaoks huvitav. Sain aru, et minu kutsumuseks on lennundusvaldkond ning hakkasin uut tööd otsima. Paraku puudus mul vastav haridus ning kuna lennundus on väga kitsas ala, mängib spetsiaalse hariduse olemasolu väga olulist rolli. Enda suureks rõõmuks leidsin endale sobiva töökoha, mis ühendab nii juriidika kui ka lennunduse.
Tuleb siis välja, et oma unistuste töö jaoks polnud teil vastavat haridust?
Haridust, st teooriat, pole kunagi piisavalt, et tööd teha. Ma arvan, et hariduse omandamisel tutvutakse tegevusvaldkonnaga, oskused saadakse aga praktikas. Diplom on nagu pilet lennukile, mille klass sõltub tuleviku ambitsioonidest.
Julgen öelda, et igal positsioonil olen õppinud midagi uut ja selleks peab alati valmis olema. Kui ka mõned tööandjad arvavad, et nende tegevusala eeldab mingeid kindlaid erioskuseid, siis tegelikult selliseid valdkondi väga palju ei ole.
Õnneks on nüüdseks paljudele selgeks saanud, et tulusam ja kasulikum on õpetada töötajat oma süsteemi järgi, mitte otsida juba vajaliku kogemusega inimest.
Kuidas olete eesti keele selgeks saanud? On see ju üks peamistest nõuetest avaliku sektori töö puhul.
Nagu paljud teised koolilapsed, ei suhtunud ma eesti keele õppimisse esialgu tõsiselt. Elades ja õppides Narvas, kus kõik rääkisid vene keeles, oli raske eesti keele vajadusest aru saada. Nüüd ma saan muidugi aru, et keeleõpe on otseselt seotud inimese eesmärkidega. Aga kuna lapsepõlves on eesmärkide püstitamine veel arusaamatu ja raske ülesanne, ei mõistnud ma eesti keele õppimise olulisust. See aga maksis mulle kätte, sest ülikoolis olid mul suured raskused, kuna kogu õppetöö toimus eesti keeles.
Töö ministeeriumis nõuab head keeleoskust, sest näiteks seaduste sõnastamisel on korrektne keelekasutus väga tähtis. Hea meeskonnatöö eeldab, et kõik liikmed on huvitatud sellest, et uus töötaja võimalikult kiiresti areneks ja vajadusel oma keeleoskust parandaks. Ma tunnen alati oma kolleegide toetust ja meie kollektiivis on inimesed, kes aktiivselt mind vajadusel parandavad ja õpetavad. Olen kindel, et selliselt on võimalik arendada keeleoskus ideaalse tasemeni.
Millised olid teie hirmud ja kahtlused avaliku sektori karjääri alguses?
Minu isiklik hirm oli ja on siiamaani seotud esinemisega. Ma teadsin, et töö avalikus sektoris võib endaga kaasa tuua avalikke esinemisi ja ma siiamaani pabistan nende pärast. Võib-olla see hirm tuleneb sellest, et minu eesti keele oskus pole piisav. Minu kolleegid aga nii ei arva.
Ilmselt ainus asi, mis lavahirmu vähendab, on suur huvi teema vastu ja kui juba avalikult esineda, siis tuleks seda teha huvitavalt. Esinemisoskus tuleb sellel tööl kindlasti kasuks.
Meie ühiskonnas võib ikka veel leida negatiivset suhtumist venelaste suunas. Kas olete seda tajunud?
Mina pole küll negatiivse suhtumisega kokku puutunud. Tean omast kogemusest, et oluline on end enesekindlalt tutvustada, isegi kui see ei tule keeleliselt korrektselt välja.
Keeleoskus on kindlasti oluline meie ühiskonnas, aga probleem ei ole ainult selles. Ma arvan, et kui ühiskonnas toimuvad konfliktid, siis nende aluseks on erinevad põhjused, sh viisakuse ja lugupidamise puudumine, ja see on kõikide rahvaste ühine probleem.
Miks teie arvates avalikus sektoris on vähe töötajaid, kelle emakeel ei ole eesti keel?
Kindlasti on formaalsed põhjused, nagu kõrgharidus ja eesti keele oskus, mis takistavad mitte-eestlastel saada tööd avalikus sektoris. Aga arvan, et peamised põhjused on siiski mujal.
Vene noored valdavad tihti nii vene kui ka eesti keelt. Erasektoris tihti on vajalik mõlema keele oskus. Seega on vene keelt kõnelevatel inimesel tegelikult rohkem võimalusi riigisektoris tööd saada.
Üheks põhjuseks võib olla ka töömentaliteet. Töö avalikus sektoris on stabiilne ja rahulik, mis rohkem sobib eestlastele. Vene inimesele võib aga selline töö igav tunduda.
Inimene ise valib töö, mitte töö teda, seepärast sõltub valik era- või riigisektori vahel ainult isiklikest eesmärkidest.
Millised isikuomadusi on töö avalikus sektoris teile juurde andnud?
Täna ma tunnen end palju kindlamalt. Samuti oskan ma paremini oma emotsioone kontrollida, olla rahulik ja keskendunud erinevates rasketes olukordades. Avaliku töö iseloom on õpetanud mind planeerima ja ellu viima pikaajalisi projekte. Üks kõige olulisematest omadusest, mis ma avalikus sektoris olen õppinud, on selgelt ja täpselt oma arvamuse formuleerimine ja selle auväärne kaitsmine.
Millele peaksid tähelepanu pöörame need inimesed, kes hetkel mõtlevad tööst avalikus sektoris?
Kõige olulisem on soov leida kutsumus, millega heal meelel tegelda soovitakse. Kõigepealt tuleks leida ala, mis on perspektiivikas ja mis teile kõige enam meeldib. Kindlasti tuleks proovida uusi asju ja väljuda oma mugavustsoonist. Ära otsi vastuseid küsimusele „Miks ma ei saa?“ Leia parem vastused küsimusele „Kuidas teha, et ma saaksin?“ Pea meeles, et kõik on võimalik!