Et noorte teadlikkus riigist kui tööandjast tõuseks, on hea mõte viia oluline info noorteni kooli kaudu, kaasates selleks tööelu praktikud. Sellise koostöövormi positiivset tulemust on näidanud nii Tagasi Kooli pikem kogemus kui ka Integratsiooni Sihtasutuse sel kevadel läbiviidud keelelise mitmekesisuse teavituskampaania.
Tagasi Kooli on aastate jooksul teinud koostööd paljude erinevate era- ja avaliku sektori asutustega. Mida külalisõpetamine osapooltele annab? Kooliõpetajate jaoks on külalisõpetaja asjalikuks toeks, aidates tunni teemat reaalsete tööelu näidetega rikastada. Õpilased omakorda hindavad kooliellu nn päris elu toomist, kuna nii saab selgeks, kuidas kooliteadmisest päriselt kasu võiks olla. Noorteni jõudmine on oluline ka organisatsioonidele, kes saavad sel moel luua kontakti oma võimalike tulevaste töötajatega. Tagasi Kooli juhi Teibi Tormi sõnul on viimase aja põnevamaid kogemusi olnud Tagasi Kooli Euroopa Nädala projekt, mille raames jagasid eestikeelsetes koolides omi kogemusi Euroopa Liidu Nõukogu Eesti eesistumisega seotud riigiametnikud. “Õpetajad on ise jõudnud teemat käsitleda väga erineval määral. Meieni jõudiski info, et koolid ootasid Euroopa Liidu ametnikke tundidesse palju enam, kui nad külalistunde reaalselt teha jõudsid. Nii et Euroopa Liidu ja Eesti riigisektori teemad on koolides väga oodatud,” sõnas Torm.
Sama on leidnud kinnitust ka Integratsiooni Sihtasutuse teavituskampaanias, mille raames külastati vene-eesti õppekeelega koole. „Teavituskampaania üks eesmärke oli selgitada, millist tööd Eesti riigisektoris tehakse. Noorte jaoks oli aga esmajoones põnevaim, et teemat avas vene emakeelega inimene, kes on pärit venekeelsest keelekeskkonnast, kuid oskab tänaseks väga heal tasemel eesti keelt ja töötab Eesti riigisektoris. Sellised ehedad näited on need, mis noori oma võimalusi teisiti vaatlema panevad,“ on Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Burnašev kindel. Keelelise mitmekesisuse teavituskampaania on tänaseks lõppemas ning oli esimesi omalaadseid. Sisuline tegevus samal suunal sellega aga ei piirdu. „Külalistunnid on üks võimalus, kuidas riigisektori tööd Eesti muukeelse elanikkonna hulgas tutvustada. Teavituskampaania tulemusena loodi kontakt venekeelsete noorte ja riigi kui tööandja vahel, mis loodetavasti päädib õpilaste jaoks eesootaval sügisel juba ka töövarjupäevadena erinevate riigiametite juures,“ on Burnašev lootusrikas.
Tagasi Kooli ootab külalisõpetajaid nii eesti- kui ka muu õppekeelega koolidesse, vt https://is.tagasikooli.ee/login Inspireerivad muu emakeelega ametnike karjäärilood leiab aadressilt www.karjeravestonii.ee
Kolme Tagasi Kooli külalisõpetaja kogemuslugu
Eduard Odinets – rääkige oma isiklik lugu
Kultuuriministeeriumi välisvahendite juht, Tagasi Kooli pikaaegne saadik
Olen külalistunde andnud vahelduva eduga umbes kümmekond aastat, alates sellest ajast, kui Tagasi Kooli on tegutsenud. Olen tegelenud integratsiooni ja lõimumise temaatikaga ning töötanud avalikus sektoris eri ametikohtadel. Kuna hariduselt olen õpetaja, siis näen, et sellisel töövormil, nagu Tagasi Kooli, on suur väärtus.
Räägin õpilastele ausalt oma lugu – kuidas mingis eluetapis mingid valikud mõjutavad su karjääri ja elu. Läbivaks sõnumiks on, et ei tohi karta eksida. Elus tuleb ette ebaõnnestumisi ja neid analüüsides on võimalik paremaks saada.
Palju eelarvamusi on just vene õppekeelega koolides. Ida-Virumaal püsib stereotüüpne arusaam, et kui sa pole eestlane või teatud ringkonnast, on sul raske midagi ühiskonnas saavutada. Aastatega on näha positiivseid muutusi, sest häid näiteid juba on. Siiski peame vene koolides kõnelema just selle nurga alt, et noored näeksid, et neil on Eestis tulevikku. Peame näitama, et Sind oodatakse ja vajatakse Eestis, sealhulgas avalikus sektoris.
Eesti õppekeelega koolides pigem murran tüüpilise riigiametniku stereotüüpi. Ühes koolis just küsiti, et kas tõesti võib riigiametnik ilma ülikonnata, teksades ja kampsunis, tööl käia. Muidugi võib. Avalikus sektoris töötamine on lahe ja huvitav.
Huvitavana on välja tulnud, et eestikeelsed noored ütlevad, et vene noortel on rohkem võimalusi, sest nad oskavad rohkem keeli, aga vene noored näevad olukorda vastupidi. Vene noorte keelemurest aitaks üle koostöö kogukondade vahel. Aga kindlasti ka see, kui ülikoolid suunaksid teadlikult pakkumisi venekeelsetele noortele, et neid tuua õppima eestikeelsetele erialadele. Mida muidugi ka tehakse, aga võiks teha rohkem ja intensiivsemalt. Ei ole liialdus, et vene noorel on tihti tunnetus, et ta on kuidagi eraldi, seisab justkui kuskil kõrval. Läheb tööturule ja otsib eristaatust, venekeelset kogukonda või töökohta, kodulähedast kõrgkooli. See on aga tihti suletud ring.
Ka võiks avaliku sektori tööandja infot vabade töökohtade kohta teadlikult suunata venekeelsele inimesele. Samas tuleb üritada ületada paradoks, milles avalik sektor ei suuda loobuda ametikoha jäigast keelepoliitikast ja vene noorel on puudu tööalasest keelepraktikast. Venekeelsel noorel jääb tihti puudu julgusest end tööalaselt eesti keeles väljendada, mitte niivõrd keeleoskusest endast. Kas avalik sektor on valmis aitama?
Olga Korneitšik – peamine on mitte karta
Euroopa Liidu eesistumise nõunik
Töötan suhtekorralduse alal Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise korraldusmeeskonnas Riigikantseleis. Mais suundusid Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise korraldusmeeskonna töötajad koolidesse üle kogu Eesti, et rääkida lihtsas keeles tööst Euroopa institutsioonides, mis tunduvad niivõrd kaugete ja arusaamatutena. Samuti räägiti koolides laiemalt oma tööst riigisektoris. Olen mitu aastat suure rõõmuga andnud noortele motiveerivaid kursuseid ja külalistunde. Kõige sagedamini on õpilased ja üliõpilased minult küsinud, kas Eestis on võimalik teha edukat karjääri, kui eesti keel pole emakeeleks?
Minu vastus on – saab! Ja teiste riikidega võrreldes üsna kiiresti. Meie riik on väga väike, nõudlus avara silmaringiga heade spetsialistide järele on kõrge nii era- kui ka riigisektoris. Kui inimesel on ambitsioone, motivatsiooni ja teadmisi, saab ta teha hiilgavat karjääri vaid mõne aastaga. See võib kõlada veidralt, aga mina sain töö riigisektoris tänu just vene, mitte eesti keele valdamisele. Minu vastutusvaldkonda kuulub töö teabekanalitega ja uudiste avaldamine vene keeles. Eesti keele valdamine on tingimata vajalik selleks, et läbida töövestlus ja töötada eestikeelses meeskonnas. Aga tänaseks valdab enamus gümnaasiumiõpilastest riigikeelt täiesti vastuvõetaval tasemel, et suhelda eesti kolleegidega. Loomulikult võib tekkida vigu, kui keel pole emakeeleks. Kuid seda ei tasu karta.
Meid piinavad väga sageli eelarvamused minevikust, ent meie ees on ju tulevik. Me loome ise endale piirid, stereotüübid ja „klaaslaed“. Mittevajalikust „pagasist“ tuleb õigeaegselt vabaneda, lahti öelda. Otsi julgelt uusi võimalusi, pöördu küsimustega personaliosakondadesse. Proovi! Ei õnnestunud? Proovi veel kord!
Maria Helen Känd – tooge praktilisi näiteid
EL nõukogu eesistumise kommunikatsiooni koordinaator
Euroopa nädala raames andsin külalistunde Tamsalu gümnaasiumi 9. ja 10. klassile ning Tallinna Saksa gümnaasiumi 10. ja 11. klassile. Lisaks osalesin Kristiine Gümnaasiumis toimunud külalistunnis, kus olid koos mitmed põhikooli ja keskkooli klassid.
Eesti Euroopa Liidu nõukogu eestistumise aeg on põnev, sest Euroopa ja muu maailma välispoliitiline fookus on eesistujariigil. Kohtumised, kus arutletakse 500 miljonit Euroopa Liidu elanikku puudutavatel teemadel, toimuvad lisaks Brüsselile ka Eestis. Palju põnevat ja tähtsat toimubki sel perioodil just siin Tallinnas.
See on hea aeg, et ka Eesti inimestele lihtsas ja arusaadavas keeles nii Euroopa kui eestistumise teemasid avada. See, mis uudiste ja muude platvormide vahendusel Euroopas toimuva kohta õpilasteni jõuab, on ehk keeruline ja võib jääda kaugeks. Seda sain külalisõpetaja muuta just praktiliste näidete kaudu. Euroopa Liit ei ole ainult ühtne majandusruum. Selle sees hoitakse väärtusi nagu riikidevaheline rahu, demokraatia ja inimõigused. See on eesistumise korraldamise ning sisulise poole kõrval tähtis sõnum, mida proovisin õpilastele edastada.
Ühe olulise asjana rõhutasin tundides ka vabatahtliku töö olulisust ja paindlikkust. Rääkisin, kuidas samm ülikoolist esimese töökohani tundub hirmutav ja sammu pikkus hoomamatu. Samas just enda huvi näitamise ja vabatahtliku töö või praktika kaudu muutub sammu pikkus poole lühemaks. Tänapäeva tööturg nõuabki noortelt mitmekülgsust ning paindlikkust.
Oluline põhjus, miks koolidesse riigisektori ja Euroopa Liidu teemadest rääkima minna, on asjaolu, et koolides pakutakse selleteemalisi kursusi pigem harva. On küll ühiskonnaõpetuse tunnid, aga see osa, kus räägitakse Euroopa Liidust, on õppekava mahukuse tõttu väike. Külalistunnid ongi üks võimalus seda katta ja nendest teemadest rääkida.